Lahmuse Mõisakool

Jõukohane haridus asjatundjatelt

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust

Kooli kodukord

LAHMUSE KOOLI KODUKORD

Kooli kodukorra koostamise aluseks on kooli arengukava, kooli õppekava, õpilasreeglid ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ( §68, lg.1).

Kinnitatud Lahmuse Kooli direktori käskkirja 07.09.2011 nr. 1-2/4

Kooskõlastatud Lahmuse Kooli õppenõukogus protokoll 01.06.2011 nr. 5

Kooskõlastatud Lahmuse Kooli hoolekogus protokoll 26.05.2011 nr.1

I ÜLDOSA

1. Lahmuse Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikooli kooliastmed on:

1) I kooliaste - 1. – 3. klass;

2) II kooliaste - 4. – 6. klass;

3) III kooliaste – 7.- 9. klass.

2. Kooli ülesanne on tagada hariduslike erivajadustega õpilastele parimad arenguvõimalused viies ellu ühiskonna ootusi, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning lihtsustatud riiklikus õppekavas sätestatud eesmärke, et tagada erivajadustega õpilastele võimalused taastusraviks, psühholoogiliseks ja metoodiliseks nõustamiseks;

toetada pärimuskultuuri kaudu õpilaste arengut; säilitada ühtne mõisakompleks ja luua talle vääriline kultuuritraditsioon, mis toetab mitmekesist ja kvaliteetset eelkutseõpet, mille väljundiks on praktiline töökasvatuslik tegevus.

II ÕPILASTE TOETAMINE

1. Õpilase arengu toetamine

1.1. Lahmuse Kool korraldab õpilastele nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt võimetekohast õpet, vajadusel tagab täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde või koostab individuaalse õppekava.

1.2. Lahmuse Koolis on õpilastele tagatud logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus koolis või nõustamiskeskuses ning meditsiiniline abi ja raviprotseduurid (füsioteraapia, vesimassaaž, soolakamber).

1.3 Rehabilitatsiooniteenus vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele .

1.4. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja lapsevanem.

2. Lahmuse Koolil on õpilaskodu. Õpilase elukorraldus õpilaskodus, vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras, mille kehtestab kooli direktor.

3. Õpilasel on õigus kasutada enda arendamiseks ja huvitegevuses osalemiseks tasuta oma kooli staadioni, saali, taastuskeskuse ruume, arvutiklassi, õppekööki, tööõpetuse ja käsitöö ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, ja muid vahendeid. Võimlas, saalis, raamatukogus, õppeköögis, tööõpetuse ja arvutiklassis peavad õpilased täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid.

3.1.Kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool Võlaõigusseaduses § 389 - § 395 sätestatust.

4.Õpilaste arengu toetamiseks rakendatakse Lahmuse Koolis meetmeid kooli direktori otsusel, nõustamiskomisjoni soovitusel, rehabilitatsiooniplaanide alusel või õpilaste vajadusi arvestades.

5. Direktori otsusel rakendatakse tugispetsialisti teenust, individuaalset õppekava ning vanema nõusolekul õpilase üleviimist tema arengule vastavasse klassi või õppekavale.

6. Nõustamiskomisjoni soovitusel määratud tugimeetmete rakendamisel lähtub Lahmuse Kool põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §§ 49 ja 51 sätestatust.

7. Haridusliku erivajadusega õpilase toetamise üksikasjalik korraldus sätestatakse Lahmuse Kooli õppekavas.

III ÕPPE - KASVATUSKORRALDUS

1. Õppetöö- kasvatustöö

1.1. Lahmuse Koolis on õppe-kasvatustöö põhivormid õppetunnid, õppekäigud, ekskursioonid; tunnivälisel ajal tegevused kasvatusrühmades, õppimistund ja ringide töö.

1.2. Õpilased tuuakse esmaspäeval kooli ja viiakse reedel kodukohta kooli poolt korraldatud ühistranspordiga, millega sõitmine on õpilastele tasuta.

1.3. Õpilase õppimist Lahmuse Koolis tõendab õpilaspilet, mille annab õpilasele kool vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr.42.

1.4. Kooli õppe- ja kasvatustegevust reguleerib päevakord (vt. õpilaskodu kodukord) ja kooli direktori poolt kinnitatud tunniplaan.

1.5. Õppetöö algab esmaspäeval kell 10.20, teisipäevast neljapäevani 8.30 ja reedel 8.20.

1.6. Õppetund algab ja lõpeb koolikellaga. Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetund 10 minutit, söögivahetund 20 minutit.

1.7. Õppetund on koolis tähtsaim õppetöö vorm. Õpilane peab viibima õppetunni ajal õppetunnis. Õpilastel ei ole õigus segada kaasõpilaste ega õpetajate tööd tunnis. Vastastikune suhtumine on lugupidav.

1.8. Kord õppetunnis:

1.8.1. tunni alustab ja lõpetab õpetaja;

1.8.2. tunni alguseks peavad tunniks vajalikud asjad olema õpilasel kaasas;

1.8.3. tunni ajal ei liigu õpilane kohalt ilma õpetaja loata, kuid õpetaja arvestab iga õpilase omapära ja erivajadustega;

1.8.4. tunnis ei tegelda kõrvaliste asjadega, mobiiltelefonid on välja lülitatud;

1.8.5. õpilane istub õpetaja poolt määratud kohal.

1.9. Õpilasele paremate tingimuste loomiseks võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks võib kool lapsevanema nõusolekul koostada õpilasele individuaalne õppekava.

1.10. Tundide läbiviimiseks peab klassiruumi temperatuur olema vähemalt 19ºC .

1.11. Õppetundidest puudumine loetakse külma ilma korral põhjendatuks neil õpilastel, kes elavad kaugemal kui 3 km ning kelle sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning tegelikult tajutav välisõhu temperatuur on:

1) - 20º C ja madalam 1. – 6. klassis;

2) - 25º C ja madalam 7. – 9. klassis.

Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse EMHI veebilehel avaldatud ilmavaatluste andmete alusel. Aluseks võib võtta ka Eesti Raadio kella seitsmestes uudistes teatatud ilmaandmed. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.

1.12. Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:

1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult tajutaval välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 °C;

2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult tajutaval välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 °C;

3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

1.13. Kehalistest harjutustest tervislikel põhjustel vabastatud õpilane võtab kehalise kasvatuse tunnist osa ja täidab õpetaja poolt antud kehalist pingutust mittenõudvaid õpiülesandeid.

1.14. Kontrolltööd

1.14.1. Ühele õppepäevale planeeritakse maksimaalselt üks kontrolltöö.

1.14.2.Ühele õppenädalale ei planeerita üle kolme kontrolltöö.

1.14.3. Kontrolltöid ei koondata õppenädala, -veerandi, poolaasta või õppeperioodi lõppu. 1.14.4.Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.

1.14.5. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele ning viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis ainult esmaspäeval ja reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.

1.15. Pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.

1.16. Õpilased ja kooli töötajad hoiavad puhta ja korras kooli territooriumi, õpperuumid, toad, puhke- ja pesemisruumid. Klassijuhataja määrab iga päev korrapidaja, kes vastutab korra ja puhtuse eest õpperuumides. Õpilaskodus tagatakse kord vastavalt õpilaskodu päevakavale.

1.17. Kooli siseruumides ja õpilaskodus ollakse ainult sisejalatsites. Välisjalatsid ning -riided hoitakse garderoobis, õpilaskodus oma toas. Õpilaste ja kooli töötajate isiklike asjade ning raha eest kool materiaalselt ei vastuta, nende allesoleku eest kannab vastutust omanik ise. Õppetööks ja elamiseks õpilaskodus mittevajalikud asjad jätab õpilane koju.

1.18. Õpilane ja kooli töötajad kannavad vastutust tema kasutuses olevate õppevahendite, spordiinventari ning varustuse eest. Suvevaheajale minnes või koolist lahkudes tagastatakse need. Õpilase isiklikuks kasutuseks olevate vahendite ja mööbli tahtliku rikkumise või kaotamise korral tuleb need parandada või asendada uutega.

1.19. Kooli kodukorra täitmine on seotud õpilase käitumise hindamisega. Käitumishindega „eeskujulik", „hea" või „rahuldav" hinnatakse õpilast, kes täidab õpilasele suunatud kooli kodukorra nõudeid. Käitumishindega „mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme.

2. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord

2.1. Õpilasel on kooli õppekava läbimiseks võimalik kasutada tasuta õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

2.2. Õppekava läbimiseks vajalikud õpikud, tööraamatud, töövihikud ja töölehed saab õpilane klassijuhatajalt või aineõpetajalt.

2.3. Suvevaheajale minnes või koolist lahkudes on õpilane kohustatud tagastama kooli raamatukoguhoidjale tema kasutusse antud õpikud.

2.4. Õpiku rikkumise korral parandab õpilane rikutud õpiku või kaotamise korral kompenseerib koolile.

3.Õpilase ja tema seadusliku esindaja teavitamine hindamise korraldusest koolis

3.1. Õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele aineõpetaja oma õppeaines õppeaasta, -veerandi või õppeperioodi algul lähtuvalt aine spetsiifikast. Õpilane saab aineõpetajalt õppeveerandi või õppeperioodi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

3.2. Õpilast ja tema vanemat teavitab kool õppeveerandi jooksul saadud hinnetest õpilaspäeviku kaudu.

3.3. Õpilase hinneteleht saadetakse tema vanemale koju kolmandal nädalal enne õppeveerandi lõppu klassijuhataja poolt.

3.4. Kool teavitab õpilast ning tema vanemat kokkuvõtvatest veerandi- ja aastahinnetest ning käitumise- ja hoolsushindest paberkandjal klassitunnistuse kaudu.

3.5. Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada oma hinnete kohta teavet aineõpetajatelt ja klassijuhatajalt. Hindamise korralduse kohta leiab teavet kooli hindamisjuhendist.

4. Õppest puudumistest teavitamise kord

4.1. Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on:

4.1.1.ilmastikutingimused;

4.1.2.õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

4.1.3.läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud;

4.1.4.olulised perekondlikud põhjused;

4.1.5.muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

4.2. Lapsevanem teavitab õppest puudumise esimesel päeval klassijuhatajat õpilase puudumisest ja selle põhjusest e-kirja, SMS-sõnumi kaudu või helistamise teel.

4.3. Kui lapsevanem ei ole klassijuhatajat teavitanud õpilase puudumisest, teavitab klassijuhataja sellest vanemat järgmisel õppepäeval.

4.4. Kui klassijuhatajal on tekkinud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on tal õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi.

4.5. Kui vanem ei ole klassijuhatajat õpilase puudumisest teavitanud ning tal ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab sotsiaalpedagoog/kool kolmandal õppest puudumise päeval kohalikku omavalitsust.

4.6. Kui põhikooli õpilane on õppest puudunud ühe kuu jooksul, 10 protsenti õppetundidest, teavitab kool kohalikku omavalitsust.

4.7. Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste alamregistrisse.

5. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumist teavitamise, nende juhtumiste lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks.

5.1. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks koolis toimub järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel.

5.2. Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning alaealiste õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata alaealiste õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.

5.3. Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peavad kõik kooli territooriumil viibivad isikud teavitama koheselt kooli pedagooge.

5.4. Kooli pedagoogidel on õigus nõuda oma kooli õpilaselt kirjalikku seletust, kui on tekkinud kahtlus, et kujunemas on hädaolukord või kui on kahjustatud kooli territooriumil viibivate isikute elu, vaimne ja füüsiline tervis, keskkond või on tekitatud ulatuslikku majanduslikku kahju.

5.5. Kooli direktoril on õigus nõuda oma kooli töötajalt, kes oli süü- või väärteo tunnistajaks kirjalikku seletust süü- või väärteo kohta ja kooli töötaja on kohustatud andma niisuguse seletuse. Seletuskirja kantakse vähemalt alljärgnev: süü- või väärteo toimepanemise aeg ja kirjeldus; seletuskirja koostamise kuupäev; seletuskirja kirjutaja nimi, allkiri.

5.6. Koolidirektor võib kooli esindajana pöörduda politseisse, alaealiste komisjoni või kohtusse ühe nädala jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama süü või väärteost.

5.7. Kui koolis või kooli territooriumil viibiv isik on alkoholi- või narkojoobes , siis peavad kõik kooli territooriumil viibivad isikud teavitama koheselt kooli pedagooge, kes rakendavad vastavaid meetmed.

5.8. Kui õpilane tarvitab koolis, kooli territooriumil või koolitöötajate vastutusel oleku ajal alkohoolseid jooke, narkootilisi või psühhotroopseid aineid või on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo või on toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastaseteo, siis kool informeerib vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras õpilase vanemat.

5.9. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

6. Jälgimisseadmestiku kasutamise kord

6.1. ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutatakse koolis toimuva jälgimiseks pilti salvestavat jälgimisseadmestikku.

6.2. jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse üks kuu salvestamise päevast alates. Salvestist säilitatakse piiratud juurdepääsuga valvatavas ruumis.

6.3. Jälgimisseadmestiku kasutamisest teavitamiseks kasutatakse kooli territooriumile sisenemisel kleebiseid, millel on kirjas „ videovalve"

6.4. Juurdepääsuõigus salvestile on kooli direktoril, IT- spetsialistil.

7. Kooli tunnustusmeetmed õpilase tunnustamiseks õpingute jooksul

7.1. Kooli tunnustusmeetmeteks on:

7.1.1. Suuline kiitus pedagoogi poolt

7.1.2. Kirjalik kiitus koolikohustuse päevikus ja/ või klassitunnistusel

7.1.3. Töö tulemuste kajastamine kooli stendil

7.1.4. Suuline kiitus kooli juhtkonna poolt

7.1.5. Direktori käskkiri pedagoogi kirjaliku esildise alusel

7.1.6. Kooli tänukiri

7.1.7. Õpilase saatmine kooli esindama maakonna või vabariigi tasandil

7.1.8. Diplom/aukiri võistlustel, konkurssidel edukalt esinenud õpilastele

7.1.9. Õpilase foto panemine kooli autahvlile

7.1.10.Kooli tänukiri õpilase vanemale või neid asendavatele isikutele

7.1.11.Direktori vastuvõtt

7.1.12.Õpilaste väljasõit, teatri ühiskülastus või taastuskeskuse külastusega,

7.1. 13. Meenega.

7.2. Kiituskirjaga „väga hea õppimise eest" tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel II-IX klassi ja lisa-aastal õppivat õpilast, kui tema põhiõppeainete aastahinded on „5", kehalise kasvatuse, muusika ja kunsti aastahinne on vähemalt „4" ja käitumine on hea või „eeskujulik".

7.3. Kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikutes ainetes" tunnustatakse kooli õppenõukogu otsusel II-IX klassi ja lisa-aastal õppivat õpilast, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines. Teistes õppeained on hinnatud hindega vähemalt „4". Ettepaneku tunnustamiseks teeb aineõpetaja.

7.4. Kiitusega põhikooli lõputunnistusega tunnustatakse lõpetajat, kelle lõputunnistusele kantavad õppeainete aastahinded ja koolieksami hinded on „5" ja käitumine „eeskujulik". Tunnustamise otsustab õppenõukogu.

8. Esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise kooli poolt

Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut.

9. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord

Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25- § 32, arvestades Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 sätestatut.

Lisa 1. Lahmuse Kooli õpilasreeglid

 

Viimati uuendatud Reede, 23 Jaanuar 2015 10:58